Õuesõpe

 

Õues õppimise võimalused Sillaotsa koolis
 
Looduses on igal aastaajal võimalik midagi uut tundma õppida. Ükski aasta pole teisega sarnane. Selleks, et midagi vahetult kogeda, on vaja lihtsalt minna koos klassiga õue uudistama elu metsas, niidul või jõe ääres.
Riiklikult on õuesõppimise aeg 14. aprillist kuni 14. oktoobrini, kuid üht-teist looduses toimuvat saab käia uudistamas ka talvel.
 
Õuesõppe vajalikkus
 
Mitmed uuringud näitavad, et õues õppijad on tervemad, tähelepanelikumad, tasakaalukamad ja rahumeelsemad. Kogu õues õppimine on seotud tervise edendamisega – palju liikumist, rohelus ümberringi, värske õhk, loodushääled, karastamine. Õues õppimine pakub lahendust tubasest kitsikusest tulenevale stressile.
Õppides õues saame kasutada kõiki oma meeli. Lisaks tavapärasele nägemisele ja kuulmisele tulevad kasutusele veel haistmine, maitsmine, kompimine ja liikumise abil kogetu. Saame õppida läbi isikliku kogemuse, tunnetada end osana loodusest, avastada pidevalt midagi uut, hoolida ja imetleda. Õues on võimalus näha, et kõik on kõigega seotud, erinevate õppeainete integratsioon jõuab reaalselt lapseni Õuekeskkonna ettearvamatus aitab kaasa loovuse arendamisele.
Õuesõpe eeldab head koostööd õpilase ja õpetaja vahel, annab võimaluse meeskonnatööks. Erinevalt õppetööst klassiruumis tekivad õues teised liidrid.
 
Eesmärgid
 
Sillaotsa koolimaja asub suurel territooriumil (4 ha) looduskaunis kohas, mistõttu on õuesõppe läbiviimiseks soodsad tingimused.
Kooli alusdokumentides kajastatakse õuesõpet ja kooliaia rakendamist järgmiselt:
 
Kooli põhimääruses on koolikorralduslikes alustes kirjas:
Kooliaed leiab maksimaalset rakendust nii õppetöö läbiviimisel, õppematerjali kogumisel,
puhkamisel kui ka vaba aja veetmisel. Õpilased osalevad hoolekogu ja lastevanemate üldkoosoleku heakskiidu alusel kevadel ja sügisel territooriumi korrastamisel ja üks kord suvel aiatööl.
 
Kooli üldtööplaanis on 2008/2009. õppeaastal üheks eesmärgiks:
Kasutada rohkem ümbritsevat loodust õppe- ja kasvatustöös, arendada õuesõpet.
 
Lähtudes püstitatud eesmärkidest on vajalik kooli ümbruses võimalikult palju säilitada ümbritsevat loodust ja haljastust ning võtta kooli territoorium maksimaalselt kasutusele nii õppe- kui vaba aja veetmise kohana. Samuti tuleb erinevate liikidega täiendada kollektsioonaeda, varustada nimesiltidega taimed kollektsioonaias ja pargis.
 
Sillaotsa kooliaed
 
Meie kooli maa-ala on kauni, loodusliku ja liigirikka kujundusega, mida lõunaküljest piirab madalaveeline Mõra jõgi. Kooli aed on erinevatel aegadel saanud nii maakonnas kui vabariigis tunnustuse osaliseks.
Mitmete koolituste käigus valminud projektide alusel kujundatakse järk-järgult Mõra jõe luht ja staadioniäärne puistu looduspargiks, kus paikneb ka looduse-õpperada. Õpperajale luuakse võimalused erinevate loodusvaatluste, maastikumängude ja õppetundide läbiviimiseks.
Kooli sauna ette jõe nõlvale on rajatud väliklass, mille vahetus läheduses paikneb kollektsioonaed.
Väliklass on õuesõppe kogunemispaigaks. Seal saab läbi viia loenguvormis tunde, anda töökorraldusi ja teha kokkuvõtteid. Väliklass on looduses kogutud teadmiste fikseerimise paik.
Vihma eest saavad õuesõppijad peitu pugeda kooli sauna kaminaruumi, kus hoitakse ka õues õppimiseks vajalikke vahendeid (istumisalused, keebid, vaatlusvahendid jms), kuivatatakse ravimtaimi.
 
Õuesõppe eestvedajad
 
Loodusainete õpetaja Monika Laisaar on lõpetanud Tartu Ülikooli põhikooli loodusteaduste õpetaja erialal, on läbinud koolitused „Õuesõpe loodusõpetuse baasil“ ja „Õppeainete lõimimine ja õuesõppemeetodite kasutamine.“ Koolitustel omandatu baasil viis ta läbi kõigile Sillaotsa kooli õpetajatele õuesõppeteemalise sisekoolituse Koseveskil. 2008.a sügisel osales ta konverentsil „Keskkond õpetab.“
 
Õuesõppe koordineerija ja õpilaste suvise aiatöö juhendaja Reet Hüsson on lõpetanud Jäneda ST agronoom-maastikukujundaja erialal ja täiendavalt õppinud EPMÜ maastikuarhitektuuri eriala osaõppes maastikuplaneerimist ning haljasalade ja aedade arhitektuurilist kujundamist. Samuti on ta läbinud koolitused“Looduseõpperadade kursus” ning „Õppeainete lõimimine ja õuesõppemeetodite kasutamine.“ 2008.a sügisel osales ta konverentsil „Keskkond õpetab.“
 
 
Õuesõppe tunnid kevadel                           
Monika Laisaar
 
Kevade saabudes läheme hommikul kuulama linnulaulu meie kooli pargis ja ümbruses. Enne väljaminemist tuletame meelde tuntumate lindude hääled.
 
Ilmade soojenedes tutvume meie koolimaja ümbruses kasvavate taimedega, vaatame pungade avanemist, püüame leida märke tuultolmlemisest ning otsime kevade alguse tunnuseid putukate maailmas.
 
Maapinnal otsime kõdukihis olevat seeneniidistikku ja õpime selgeks seente tähtsuse looduses. Samuti püüame leida seeni, mis kasvavad puudel.
 
Kevadel vee soojenedes asume uurima jõe elustikku, määrame vees leiduvaid putukaid ja taimi. Õpime tundma ka taimi, mis kasvavad jõe ääres. Määrame vee voolukiiruse jõe erinevates kohtades.
 
Kui mets on piisavalt kuiv, siis läheme otsima metsaaluseid taimi ja tegema tutvust sammaldega. Samuti määrame puudel kasvavaid samblike liike.
 
Kui rohi kõrgem, siis püüame leida erinevaid putukaid nii lageda maa pealt kui metsast ning uurime neid veidi suuremalt topsluupidega.
 
Õues on hea koostada kooliümbruse plaan, õppida selgeks ilmakaared ja nende määramine kompassiga.
 
 
 
 

Otsing

Pildid

Sillaotsa kool Comenius projekt Külaline Jaapanist pidu Tutipidu